existir

Un article de Wikiccionari.

Occitan

Etimologia

Del latin exsistĕre.

Prononciacion

[edzis'ti]

França (Bearn) : escotar « existir »

Sillabas

ex | is | tir (3)

Vèrb

existir

  1. Èsser real per qualqu'un o quicòm.

Parents

Traduccions

Conjugason

Lengadocian
Infinitiu existir
Gerondiu existissent
Participi passat
singular plural
masculin existit existits
femenin existida existidas
Mòde indicatiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Present existissi existisses existís existissèm existissètz existisson
Imperfach existissiái existissiás existissiá existissiam existissiatz existissián
Preterit existiguèri existiguères existiguèt existiguèrem existiguèretz existiguèron
Futur existirai existiràs existirà existirem existiretz existiràn
Condicional existiriái existiriás existiriá existiriam existiriatz existirián
Mòde subjonctiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Present existisca existiscas existisca existiscam existiscatz existiscan
Imperfach existiguèsse existiguèsses existiguèsse existiguèssem existiguèssetz existiguèsson
Mòde imperatiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Afirmatiu existís ! existiscam ! existissetz !
Negatiu existiscas pas ! existiscam pas ! existiscatz pas !