amendrir

Un article de Wikiccionari.

Occitan

Etimologia

De mendre.

Prononciacion

/amenˈðɾi/
França (Bearn) : escotar « amendrir »

Vèrb

amendrir

  1. Far venir mendre.

Derivats

Sinonims

Traduccions

Conjugason

Lengadocian
Infinitiu amendrir
Gerondiu amendrissent
Participi passat
singular plural
masculin amendrit amendrits
femenin amendrida amendridas
Mòde indicatiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Present amendrissi amendrisses amendrís amendrissèm amendrissètz amendrisson
Imperfach amendrissiái amendrissiás amendrissiá amendrissiam amendrissiatz amendrissián
Preterit amendriguèri amendriguères amendriguèt amendriguèrem amendriguèretz amendriguèron
Futur amendrirai amendriràs amendrirà amendrirem amendriretz amendriràn
Condicional amendririái amendririás amendririá amendririam amendririatz amendririán
Mòde subjonctiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Present amendrisca amendriscas amendrisca amendriscam amendriscatz amendriscan
Imperfach amendriguèsse amendriguèsses amendriguèsse amendriguèssem amendriguèssetz amendriguèsson
Mòde imperatiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Afirmatiu amendrís ! amendriscam ! amendrissetz !
Negatiu amendriscas pas ! amendriscam pas ! amendriscatz pas !