espaurugar

Un article de Wikiccionari.

Occitan

Etimologia

De pauruc amb lo prefix es-.

Prononciacion

/espawryˈɣa/

França (Bearn) : escotar « espaurugar »

Sillabas

es | pau | ru | gar (4)

Vèrb

espaurugar

  1. Far prene paur.

Sinonims

Variantas dialectalas

Traduccions

Conjugason

Lengadocian
Infinitiu espaurugar
Gerondiu espaurugant
Participi passat
singular plural
masculin espaurugat espaurugats
femenin espaurugada espaurugadas
Mòde indicatiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Present espaurugui
espaurugue[N 1]
espaurugas espauruga espaurugam espaurugatz espaurugan
Imperfach espaurugavi espaurugavas espaurugava espaurugàvem espaurugàvetz espaurugavan
Preterit espauruguèri espauruguères espauruguèt espauruguèrem espauruguèretz espauruguèron
Futur espaurugarai espaurugaràs espaurugarà espaurugarem espaurugaretz espaurugaràn
Condicional espaurugariái espaurugariás espaurugariá espaurugariam espaurugariatz espaurugarián
Mòde subjonctiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Present espaurugue espaurugues espaurugue espauruguem espauruguetz espauruguen
Imperfach espauruguèssi espauruguèsses espauruguès
espauruguèsse
espauruguèssem espauruguèssetz espauruguèsson
Mòde imperatiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Afirmatiu espauruga ! espauruguem ! espaurugatz !
Negatiu espaurugues pas ! espauruguem pas ! espauruguetz pas !
Nòtas
  1. Èst e nòrd-èst (Cevena, monpelhierenc, Gavaudan, orlhagués, nòrd-Roergue)